KÄRUFF 2019

Märtsi kuu Kerro pidu oli Mikkude-Mannide korraldada.

Peole registreeris end 47, kuid kohale tuli siiski vaid 42 inimest.

Seekord hakkasime oma peo peale mõtlema hästi varakult ja kuupäev (23. märts) sai paika pandud ning ansambel ära tellitud juba eelmise aasta septembris, s.o. pool aasta ette!

Ülejäänud peo ettevalmistus algas veebruari keskel.

Seekord alustasime sellest, et surfasime kõvasti internetis, et leida märksõnu märtsi või kevade kohta, millest annaks midagi arendada. Kui avastasime, et täpselt 23. märts on Oskar Lutsu surma-aastapäev, siis seostus see kohe ka Tootsi lugude ja filmiga „Kevade“, mis esilinastus täpselt 50 aastat tagasi!

Meie märksõnadeks saidki: märts, kevad, „Kevade“. Sealt arenes edasi juba mõte filmifestivali korraldamiseks. Igal aastal toimub erinevaid filmifestivale aina enam ja see mõte – Käru filmifestival ehk KÄRUFF – meeldis kõigile.

Suures plaanis oli meil siis seega filmiteema paigas. Algas peenhäälestus. Saime veel laudkonnaga mitu korda enne pidu kokku, et üksikasjad läbi arutada ja ülesanded ära jagada. Otsustasime seekord, et jäljendame ka ise tegelasi Tootsi lugudest.

Saali kaunistuseks kasutasime suures osas esimesi kevadlilli – lumikellukesi, mis kaunistasid nn. viimast lumehange, seinu ja laudu. Seinale sai tehtud ka suur säravkollane päike. Veel panime seintele rippuma vanu filmilinte ja fotoaparaate. Lakke riputasime hiiglasliku Tootsi punase maakera!

Pildistamise nurga tegime alla korrusele, kus oli maas punane vaip ja taustaks KÄRUFF logodega fotosein.

Külaliste saabudes tervitasid neid uksel Toots, Kiir, Tõnisson ja Lible. Taustaks kostus Eesti filmimuusika.

Ka toidulaual pakutava seostasime „Kevade“ filmiajastuga: pakkusime keedetud kartuleid (külaliste heaolule mõeldes küll kooritult!) koos heeringa ja kodujuustukastmega. Samuti oli valikus traditsiooniline isetehtud kartulisalat ja mõned suupisted. Morsikannudele kleepisime sildid „Lati Pac“, kus oligi sees õige magus kraam. Kohvi kõrvale pakkusime saia erinevate koduste moosidega. See viimane tundus peolistele eriti hästi meeldivat!

Tantsuks mängis meile Ergo Pärnust. Oli väga tore, et oma lauludes muutis ta tihti originaalsõnu vastavaks meie pereklubi ja Käruga. Esimene tantsuplokk algas Teele-Tootsi polkaga, kus nad mürinaga Köstrile otsa jooksid. Seejärel viis Köster ise juba Teele tantsuplatsile.

Kuna märts on ka teatrikuu, siis esimeseks tantsu vaheajaks olid külla kutsutud Tartu Ülikooli üliõpilased Jasper ja Hendrik Teadusbussist (liikuv teaduslabor), kes tegid teadusteatrit. Nad näitasid meile mitmeid väga põnevaid katseid ja eksperimente. Oli nii pauku, tossu kui tuld!

Teisel tantsu vaheajal oli viktoriin. Küsimusteks oli nii piktogrammide kui ka muusikakatkendite järgi Eesti filmide ära arvamine. Põnevust tekitas just see piktogrammide osa!

Kolmandaks vaheajaks pidid aga kõik laudkonnad ise lavastama väikese katkendi mõnest filmist, mille nad varem loosiga olid endile tõmmanud. Valikus olid „Viimne reliikvia“, „Siin me oleme“, „Nukitsamees“, „Tõde ja õigus“. Et neil seda lihtsam teha oleks, siis olime valmis pannud ka kotid rekvisiitidega.

Ja oligi aeg käes õnnitleda veebruari ja märtsi kuu sünnipäevalapsi. Igaüks sai sel puhul Tootsilt kingituseks ilusa punase „maakera“.

Ja edasi tantsisime Ergo hoogsate lugude saatel kuni peo lõpuni!

kirja pani Mikkudest-Mannidest 

Ester

Kultuurireis Hiina

Kuidas kõik alguse sai. Et kõik täpselt ära rääkida nagu oli, pean alustama algusest. 

Korraldamisest. 

Esimesel koosolekul selgus ootamatult, et Eva ei olegi välja mõelnud uut temaatilist tantsu, õhtu kondikava, koostanud menüüd ja tellinud orkestrit (!?!) novembris Antskäpa poolt välja kuulutatud „hiina peole“. Kogusime end tema parastavate pilkude saatel hulk aega. Lõpuks hakkasid vaevaliselt liikuma mõtted. Tühi kott ei seisa püsti, teadsid juba vanad eestlased. Sellepärast alustasime tõsisemalt menüü koostamisega. Kui lõpuks oli selge, et ainult „rolltoni briketid“ ei sobi, muu toit ähvardab aga kalliks minna, jätsime ideed selginema ja läksime peaaegu sama targalt laiali kui tulime. Teine koosolek nädala pärast möödus juba tavaliselt: vahepeal oli mõtiskletud ja internetis suheldud. Suureks abiks oli see, et Eva, Imbi, Veiko ja Elari olid Hiinamaal isiklikult kohal käinud ja teadsid täpselt, kuidas seal asjad käivad. Nad olid kõvasti kodutööd teinud ja otsinud üles mälestused ajusoppidest ning meened kappidest-sahtlitest. Õhtuplaani koostamine läks ludinal. Elari oli kokku leppinud muusikategijatega. Eva oli mõtteis saali kujundanud ning tantsusammud ritta mõelnud. Toitlustamise teema pakkus hulgaliselt lõbusaid emotsioone, kusjuures Tõnis oli esialgu valmis kõik toidud valmis küpsetama ja rohkemgi veel. Õnneks oli teistel rohkem oidu ja suutsime teda veidi taltsutada, nii et tulemus veidi reaalsemaks muutus. Marika tütar lidus mööda saali draakoni toorikuga ning Marika auto aimas halba, sest tema peale jäi vajaliku inventari ja toiduainete põhivedu. Koju läksime rahulikult ja rõõmsalt nagu palju kordi varem.

Peopäeval olime varakult platsis, kuid kui esimesed pidulised saabusid (pool kaheksa), ei olnud me oma ettevalmistustega kaugeltki lõpule jõudnud. Nii sundisime neid üle tunni pritsumaja allkorrusel ootama. Selleks ajaks kui ülejäänud peokülalised saabusid, olime oma toimingutega enam-vähem mäel. Laes hõljusid hiinapärased kaunistused ja draakon, seintel tulevanikud, hiinakeelsed vimplid ja lehvikud. Põhiliste hiinakeelsete viisakusväljendite meelespea oli kohe sissepääsul tutvumiseks. Iseteenindusega toidulaual võis leida mitmesuguseid hiinapäraseid suupisteid - pelmeenid, kevadrullid, kauss shiitake seeni, sekka priske kausitäis Lembitu tehtud legendaarseid Raba pontsikuid ja uhketes ridades tee- ja kohvitassid. Saket ei olnud. Laudadel olid seekord hiinakeelsed laudkondade sildid, kuid see ei takistanud peolistel oma kohti leidmast. Iga külalist ootas väike üllatus: morsiklaasis säras hiina õnneküpsis. Saket ei olnud.

Pidu algas kell üheksa. Eva juhatas õhtu sisse hiina keeles ja tõlkis selle hiina viisakusega ka eesti keelde, sest publiku hulgas oli tähelepanuväärselt palju eestlasi. Kibekiiresti vudis nii väikest kui suurt kasvu teenindav hiina personal ja tõstis iga peolise ette söögikarbi hiina nuudlite, lihapallide ja salatiga. Saket ei olnud. Söögipulgad olid lisatud, äpud võisid laenutada kahvleid – 50 sendi eest (ei ole teada, kas seda võimalust kasutati). Ja maad võttis vaikus...

Vaikuse katkestas end saalinurgas sisse seadnud duo „Starter“, kes oli saabunud Hiina ringreisile Eestist ja tutvustas Eestis populaarseks mängitud-lauldud muusikat. Rahvas tantsis nagu alati ja õhtu edenedes läksid peolised üha enam hoogu. Esimesel tantsuvaheajal astusid uksest sisse Igor Mang oma (ehtsa, elava) koeraga ja Edda Paukson ilma koerata. Mang oli tšakrade avamise skandaali tõttu kaunis sõnaaher, Edda aga sõiduvees ja nii said kõik kuulda, mis neid tuleval sea-aastal ees ootab. Et kohe koera aasta lõpeb, vahetas Mang oma koera ilusa roosa sea (kes oli ka elus, aga väga Imbi nägu) vastu välja. 

Peale ennustamist said kaheliikmelised laudkondade võistkonnad omavahel mõõtu võtta kuivatatud ubade söögipulkadega pudelitesse tõstmises. Võitjaks osutus laudkond Reinud ja võistkonna liikmeil Piretil ja Meelisel oli võimalus valida auhinnaks seinal dekoratsiooniks olnud hiina lehvikud.  

Klotside tasakaalukas ladumises näitab klassi
Naabrite laudkond eesotsas Merlega. 

Teisel tantsuvaheajal lõbustasid korraldajad publikut pidu korraldanud hiinlaste poolt esitatud kodukootud hiina tantsuga, mille oli lavale seadnud Eva. Peale tantsu toimus võistlus jengaklotsidest torni ehitamises, võitja võistkond Alati5 (Kristjan&Kadri) võis jälle valida enim meeldinud lehviku otse seinalt. Varsti tulid platsi hiinlastest teenindajad ja jagasid igale pidulisele magustoidupaadikese, milles oli bambuselehtedel pannkook jäätise ja banaaniviiludega. Saket ei olnud.

 

Kui sünnipäevalapsed kokku loeti, selgus, et nad moodustasid umbes 50% kohalviibijatest. Õnnitluslaul sünnipäevalaste osavõtul kõlas ikkagi vahvasti ja iga sünnipäevalaps sai meeneks bambuslehtedesse mähitud söögipulgad.

Kerro peremees ja perenaine tänasid pidu korraldanud laudkonda, õnnitlesid perelisa saanud Kristjanit ja Alesjat ning vanaisa Reinu.

Ja siis muudkui tantsiti ja tantsiti ja tantsiti ja pidu ei tahtnud otsa saada ja peolised ei tahtnud koju minna. Aga saket ei tulnudki.

Oma mäletamise järgi kirjutanud Anne.

Ülestähendus Eva sulest:

Mõte viia Kerro klubi pere Hiina tekkis Ants Käpal just novembrikuisel peol, kus väisasime Lätimaad. Kuna mitmed meist on hiinamaal jala maha pannud ja sealset elu ja kultuuri ka omal nahal kogenud, saigi ideepoeg idanema. 

Peo tegelik korraldamine ja planeerimine läks aga tegelikult käima ikka alles paar nädalat enne peo toimumist, ehkki mõte oli seda teha tasa ja targu ja kõike väga hästi läbi mõeldult. Aga ehk nii oligi hea, sest mitmed viimase hetke ideed olid vahest paremadki kui esialgsed mõtted. Nii näiteks oli esialgu plaan teha klubisse sisenemine mööda tõsisemat „Hiina müüri“, juhatades klubilised läbi 3. korruse ruumide ja teha sisenemine hoopis nö avariiväljapääsu kaudu. Ilm läks aga külmaks ja pelgasime klubikaaslasi külmetada ja kontsadel kõndijaid avariitreppidel ohtlikusse olukorda seada. Seega tuli leppida vaid lühikese müüriületusega, mis tõi rahva 1. korruselt 2. korruse saali. 

Saali kaunistasime lähtuvalt hiina traditsioonidest – värviliselt. Maarika osavate käte all valmis hiinale iseloomulik lohe, mis sai saali lakke kinnitatud. Siia sinna kaunistuseks lehvikud ja temaatilised pildid ja sildid. Loomulikult koostasime õhtu tarvis ka hiinakeese põhisõnastiku, et kõik ikka üksteisest aru saaksid. 

Toidulaua katmisel lähtusime samuti palju Hiinas kogetust. Pea kõik oli taignas küpsetatud ja loomulikult toimus söömine pulkadega. Pearoog toodi aga lauda Hiinale kohaselt karbis Meile endale selline teistmoodi menüü meeldis ja loodame, et ka pidulistele. 

On saanud ka tavaks, et Ants Käpp on tantsulaud. Nii valmis ka selleks peoks temaatiline liikumiskava, meie oma Kuldse Trio laulule „Tsiri-biri-bin“, mis sai publiku poolt väga sooja vastuvõtu.
 

Mängudes tuli aga oma osavust klubilistel näidata nii söögipulkadega toimetamises kui klotsidest pilvelõhkujate ehitamises. Osavad olid kõik, aga kõige osavamad lahkusid hiina traditsiooniliste paberlehvikutega. 

Kuna peoga tähistasime ka uue loomaaasta algust, käisid külas ka astroloogid – „Edda Paukson“ ja „Igor Mang“, kellst viimane saabus küll kollase koeraga, aga suutis siiski selle kärmelt „sea“ vastu välja vahetada. Koera osalemist klubis vist varasemalt polegi olnud. Paukson oli aga koostanud uueks aastaks horoskoobi kõikidele tähemärkidele.

Loomulikult ei saa selle peo puhul üle ega ümber ansamblist, mis andis peole hea hoo ja hoidis rahvast tantsuplatsil. Hea peo eelduseks ongi hea ansambel ning arvan, et sellega läks meil kohe eriti hästi!

Seega jääb loota, et reis Hiina oli meeldejääv ning kutsub klubis ka edaspidi erinevaid maid ja kultuure avastama.

Kommentaar peokülaliselt Piretilt:

Üle pika aja osalesin taas külalisena Kerro pereklubi peol. Klubi fenomen minu jaoks on ikka see, et eri põlvkonnad on koos. Mis peamine, kogenumad peavad hiliste õhtutundideni tantsides vastu, kui noored juba alla peavad vanduma. Pean silmas iseennast.

Seekordne teema oli kultuurireis Hiina. Tulles tuli ületada suur ja võimas Hiina müür. Sellele järgnes kiire keeleõpe vajalikemate sõnadega nagu tere ja palun tantsule. Edasi oma laud üles leitud, mis nõudis küll pisut suunamist, kuna nimed olid ju hiinakeelsed. Oli kord söögil.

Kuna meile eestlastele seostub Hiina ikka kiirtoiduga ei pidanud ka pettuma, kui lauda kanti take away toidukarbid. See tekitas palju elevust. Loomulikult oli toidu manustamiseks valmis ka hiinapäraselt pulgad. Kaugemal laual oli ka kauss kahvlitega. Kuid need olid mõeldud sümboolse summa eest kasutamiseks, et julgustada mitte kohe alla andma. Kuid ega keegi ei tahtnud ju esimene olla ja lõpuks ei olnudki kahvleid kellelgi vaja.

Kõht head ja paremat täis oli aeg esimeseks mänguks, kus iga laudkond pani välja kaks osavamat pulkadega sööjat, et toimetada oad kausist pudelisse. Järgnes pilvelõhkuja ehitamine puu klotsidega. Tuleb välja, et Kärus võiks vabalt püsti olla pilvelõhkujad, kuna meistreid oli palju.

Et mitte rõhku panna ainult söögile, mängis tantsuks ansambel Starter. Lood olid läänepärased, et kultuurireisil oleval seltskonnal oleks kodusem tunne. Lugude valikul ei unustatud ka Hiina naabrit suurt venda Venemaad.

Kuna algamas on ju ikkagi kollase sea aasta, siis ei puudunud peolt tähetargad. Kohal oli Mang oma truu koeraga, kes küll õhtu jooksul vahetus seaks. Samuti oli võimalus kõigil peo külalistel oma tsakrad tulevaks aastaks avada. Loomulikult said ka kõik tähemärgid algava aasta horoskoobi Pauksonilt.

Lõpetuseks oli tõeliset mõnus pidu nagu Kerros alati on olnud. Suured tänud korraldustiimile ja mis muud kui uut pidu ootama.

Kohtume 23.märtsil Mikkude-Mannide peol!

Ei saa me läbi KERROTA

Sügis hakkab ühele poole saama, nii ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta. Läheneb novembrikuine Kerro klubipidu, mille korraldab laudkond Reinud. Mitte liialt vara, kuid aegsasti kogunevad laudkonna liikmed Jaama tänavale, et ühises arutelus leida peole väärikas teema, mis köidaks meeli ja teeks peost meeldejääva sündmuse, saab ju Kerro pereklubi 41 aastaseks. Tõsiselt arutleti teemal “keskeakriis”. Pereklubi on jõudnud ikka, kus inimese elukaarel tulevad esimesed tõsised kriisi momendid, tihti on saavutatud isiklikus elus majanduslik heaolu ja soovitakse muutuseid enda ellu tuua. “Keskeakriisi” teemal arutleti tervelt 1,5 tundi - ideid oli, kuid mitte ülearu palju ning paljud arutlejad pole veel jõudnud oma elus sellesse kriitilisse eluhetke. Seega juhtus kõik see, mis juhtuma pidi. Pika arutelu lõppedes (kas ikka oli lõpp) pidid kahjuks lahkuma Meelike, Taimo, Angela, Kristi. Vähemalt menüüga seonduvad ideed said ilusti kirja pandud. Vorstid-konservid, lihapallid lubasid lahkesti kohale tuua Angela ja Kristi. Kõrvitsasalat, kuivatatud ampsud, marineeritud kurk jäi Ilme ette valmistada. Siis veel muna, mahla, kartulit ja punapeeti. 

Ja siis… Janellele meenus jaanuarikuine mõte (pärast seda, kui Veiko oli välja hüüdnud idee, et selle aasta teemad võiksid olla seotud EV100 tähistamisega). Muidugi on Eestile tähtsad naabrid ning novembris saab ju ka Läti Vabariik 100 aastaseks, mõttes mõlkus ju tähistada Läti väärikat sünnipäeva ja tuua esile asju, miks on Läti mõneski mõttes Eestile oluliseks muutunud ja mis seob kahte naaberriiki. Idee kinnitamiseks olid koosolekule saabunud laudkonna liikmed Olev ja Lily!

Lõpuks ometi sündis peo teema - Ei saa me läbi Lätita...

Ettevalmistused peoks. Töökoosolek Meelikese ja Taimo juures. Kui palju peab pitsasid ära sööma, et sõnamänguks saaks papist välja lõigata sobiv arv erinevaid ja samasuguseid tähti?!

Ja kui palju on vaja abilisi, et kõik tähed saaksid lõigatud?! Aitäh Adele ja tänud Otile, kes on tulnud teisest lauast Reinudele appi, eks ühel päeval tuleb tasumise tund…Samal ajal mõtlesid teised küsimusi, mis oleksid seotud Lätiga ning mille vastus oleks neljatäheline. Nagu ikka oli abiks google.

 

Kõik teed viivad Lätti! Kuidas oleks saanud pidu korraldada, kui pole värskeid muljeid ja vajaminevat kraami otse Lätist? Nii võtsid Marge ja Christi ette teekonna piirile ning leidsid sünnipäevalastele sobivad üllatuskingitused. Lisaks muud läti kirjades purke ja pudeleid. 

Agaramad kordasid tuuri lõunanaabrite juurde, sest vaja oli veel lippe ja rahvusvärvides paela meetrite kaupa. Piirist alates jäävad tee peale tõsised ahvatlused: Alko100, SuperAlko, Lido, Ikea jpm.

Esimesed aktiivsed klubilised panid ennast kirja juba nädal enne pidu.
22. novembri hommikuks oli kirjas 57 inimest. 5 viimast kohta kuulutasime välja koos Läti teemalise videoga ning sama päeva õhtuks oli kirjas 86 nime. Osalejaid oli lõppkokkuvõttes 80. Neist klubiliikmeid 50 ning külalisi koos ansambliga 30.

Reede õhtul hakkasid ettevalmistused peosaali sättimiseks ja söögi tegemiseks. Sel korral leiti mõtteid raamatust "Läti köök". Polnudki suur üllatus, et Eesti ja Läti köök on suhteliselt sarnased. Mida me kindlalt ei teinud on see, et ei rikkunud kartulisalatit tomati ja piprakaunaga. Kartulisalati tegi ülimaitsvaks Lily ja Olevi kasvatatud ja keedetud kartul, väga hea sordi valik salati valmistamiseks.

Valmistatud sai erinevaid põdraliha ampse ja salateid, täidetud mune. Muna kulus kogu laua katmiseks ca 70 tk. Munadega toetasid Angela ja Jaanis, soovitame soojalt neilt kodukana mune osta!!! Kusjuures munade koorimise käigus saime ühiselt aru, et munadel oli number väiksem koor ümber ja muna polnud huvitatud oma kasukast loobuma - pikalt vahetas laudkond mõtteid selle ümber, kuidas on mõtekas muna keeta nii, et koorida oleks lihtne, üldse tekkis küsimus mitu päeva peale munemist on muna valmis keetmiseks ja suure küsimärgi all oli ka fakt, mis pidi peab muna säilitama munakarbis - kas teravik üles või allapoole? Osadele täidetud munade peale mõtlesime panna ka kilu, kuid kilu maitses reede õhtul nõnda hästi, et see sai kiirelt otsa.

Laupäeva hommikul jätkasime ettevalmistusi ning seejärel läks Janelle muffineid küpsetama (kokku 86 muffinit). Õhtul kella kuuest olime taaskord rahvamajas ning hakkasime läbi proovima etteasteid ning toite serveerima. Kõik sujus kenasti ning poole üheksa ajal olidki esimesed peolised juba kohal. 

Iga piiriületus vajab viisat, mille sai dokumendi alusel ja raha makstes lunastatud. Isiku tuvastamiseks oli kaasa võetud väga omanäolisi dokumente: sealhulgas ajalooline isikutunnistus Eesti esimese vabariigi ajast, lubasid, passe (hundipass), ostukaarte, õpilas-, komsomoli- ja ametiühingupileteid, saadiku-, suvepäevade-, kvalifikatsiooni- ja abielutunnistusi, liikmeraamatuid, piirilubasid ning Merlel oli kaasas artikkel ajakirjast Elukiri.

  
Reinud kutsusid pidu avama Läti kuulsa ansambel Brainstorm - solist Meelike, taustajõud - Janelle, Angela, Heili ja Marge. Ansambel tuli kohale otse Läti muusikafestivalilt Positivus. Kuna laudkonnal raha nappis, siis bändi poolt esitati üks (ja seegi poolik) muusikapala ning rahvale astus hoopis üles Riga Kerrol Eesti bänd Vanad sõbrad.

Laudkond Naabrid võttis tõsiselt üleskutset uute sõprade peole kutsumisel. Peole kaasati 14 külalist pluss 10 klubikat. Korraldajad kaasasid nii uued kui täiesti uued vanad sõbrad. 

Alkobaaris toimus Rigas Palsami pitsimüük, lisateatega "maksud jäävad Kerrosse". 

Suupisted sai valida Lido letist, mida ka agaralt tehti juba enne ametlikku algust.

Ja kuna Eesti ei saa läbi Lätita, siis naerutas rahvast PALLIDUO, 

peaosades lätlane (Meelis) ja eestlane (Ott), 

keda toetasid võimlejad Meelike, Janelle, Angela ja Heili.
 

 

Seejärel oli aeg pime tähemängus panna proovile laudkonnad teadmistega Läti kohta. Mängu juhtis Marge, stopperi nuppu vajutas Meelis, vajalikke tähti õigel ajal ja õiges koguses andsid - Meelike, Heili, Angela, Janelle.

Laudkond ALATI VIIS nuputas, mis on Eesti - Läti vaheline piiripunkt (IKLA), äsja avatud kaupluse nimi Lätis - (IKEA) ning milline dokument peab Lätti minnes kaasas olema. Tõnu, Toomas, Kauri ja Gustav said kiiresti kokku sõna PASS.

Mängu võitsid REINUDE külalised, sohki polnud ollagi, kuna mängu korraldajad kahjuks ka peo lõppedes polnud jõudnud külalistega korralikult tutvuda. Auhindadeks, mitte just üllatuslikult, kuid siiski-siiski - kohukesed KARUMS.
 

Reinud, kui tuntud viktoriinide korraldajad ei olnud isegi sellest väga vaimustunud ning seega tuli mõte lavastada Eesti-Läti vihjemäng. Mõeldud tehtud, ning äraarvamiseks astusid rahva ette tegelased filmist "Viimne reliikvia" - Agnes, Siim ja abtiss. Üle saalipõranda tatsasid nii karu kui ilves. Pikema arutelu tekitas "vikatimehe" saabumine - selgus tõsiasi, et võrreldes Lätiga on hinnad krematooriumides soodsamad. Käru mõisa pilti vaadates pakuti õigesti arhitekti (R.Pflug) päritolu. Saadi teada, et kirjanikuhärra August Gailiti sünnikoht on Sangaste. 

Sünnipäevalaste reas on kokku 12 nime: Ilme, Meelike, Arnold, Eva, Oskar, Angela, Gerli, Helen, Heili, Jaanika, Toomas ja Anne. Klubi algaastatest peale on nappinud novembrikuu sünnipäevalapsi, kuid tänasel päeval on pilt juba muutunud. Tänulaul kõlas eriti võimsalt tänu pillimees Oskari häälele.  
Klubi liikmed said avaldada oma meelsust peremehe ja perenaise valimistel.  Valimiskomisjoni nimel võttis sõna Tõnu ning au ja kohustuse rasket puuraha edasi kanda saavad Veiko ja Janelle. Tseremoonia sai kiire lõpu, sest muffinitel süüdatud tordiküünlad hakkasid kiiresti kreemi sulatama.

Enne peo lõppu saavad auhinnatud veel klubilised, kes riietuse värvitoonide valimisel võtsid aluseks läti lipuvärvid. Karums kohuke omanikeks saavad Tõnu, Avo, Anne ja Vallo.

Kõige enam pälvis tähelepanu Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus nr 822671. Nii kaunist dokumendifotost tänapäeval võib ainult unistada. 

Pidu lõppes kaks tundi peale keskööd piiriületusega kodu poole. Korraldajatele veel omakorda 2 tundi hiljem.

Järgmise peo korraldab laudkond Ants Käpp ja teema on Hiinamaine.
Olgem valmis rännakuks!

Suured tänud kõikidele pidulistele, hoidkem kainet meelt ja jätke raha Eestisse!

Pika ja põhjaliku ülevaate ettevalmistustöödest pani kirja Heili Burmeister, täiendasid perenaine Janelle Leenurm ja Ilme Säde.

Esimese septembri pidu

“Esimese” klassi õpilased juhatati koos saatjatega peosaali sisse ning pidulik 1. septembri aktus võis alata.

Klassijuhataja Merle juhatas aktuse sisse ning seejärel andis sõna direktorile ja õppealajuhatajale, kelleks olid klubi peremees ja perenaine. Seoses uue õppeaasta algusega andsid direktor ja õppealajuhataja välja õppenõukogu poolt käskkirjad igale laudkonnale ning nende panusele eelmise hooaja pidudele. Nii anti välja käskkiri nr 18.09.01-1 Mikkudele-Mannidele, tunnustamaks jaanuari kuu eduka ja informatiivse ning nutikust ja taiplikkust nõudva folkloori tunni läbiviimise eest. Käskkirjaga nr 18.09.01-2 tunnustati klassikollektiivi Ants Käpp märtsikuu suusaveerandil kehalise kasvatuse tunni läbiviimise eest. Käskkirjaga nr 18.09.01-3 tunnustati Alati viis klassikollektiivi maikuu vene keele tunni läbiviimise eest ning kohtumise korraldamisega Vladimir Putiniga. Kuna Reinud ja Naabrid sel hooajal veel pidu polnud korraldanud, siis tunnustati neid tubli panuse eest koolivälisesse tegevusse. Nii tunnustati Reinude klassis tubli saavutuse eest Kristi ja Heigo Saiat, mille tulemusena sündis nende perre poeg. Samuti tunnustati Naabrite klassist Lisanne Lepindit, kelle perre sündis poeg. Hea kasvatuse eest tänati ka Merle ja Toomas Lepindit ning Aime ja Aivar Arnistet, mille tulemusena sündisid nende peredesse lapselapsed.

 

Direktor ja õppealajuhataja elasid rolli väga sisse ning korraldasid pidude loosimise esimese septembri võtmes. Laudkondade esindajad pandi proovile korrutustabeli tundmises aja peale. Kõige käbedama oli Ants Käpa esindaja Elari ning auhinnaks saavad nemad peo korraldada jaanuarikuus. Seejärel Mikud-Mannid korraldavad märtsis, Reinud mais, Alati viis septembris ning Naabrid novembris.

Tubli soorituse eest viidi kõik klassikollektiivid õppenõukogu otsusel üle uude õppeaastasse.

 

Otseloomulikult ei puudunud teadmisi proovile panemiseks tunnikontroll, mis viis meid mõistatuste maailma. Kõige tublim oli klass Ants Käpp, kes vastas kümnest küsimusest kaheksa õigesti ning kõige kehvema tulemuse sai klass Alati viis, kellel polnud ühtki õiget vastust. Lohutusauhinna nad siiski said, sest mitmetele küsimustele anti humoorikaid vastuseid.

 

 

Südaööl lauldi suvistele ja septembrikuu sünnipäevalastele sünnipäevalaulu ning kingitusteks jagati lilled (mõistagi oli tegu astritega), märkmik, harilik pliiats ning vahvlipakk - nagu täisvarustus esimeseks koolipäevaks.

 

Seejärel toimus tantsutund, kus õpetati ja tantsiti läbi mitmeid pärimustantse.

 

Pidu läheb ka ajalukku,

sest 1. septembril korraldati Kerro klubiõhtu esmakordselt ning esimest korda toimus pidu Türi Kultuurikeskuse Käru Rahvamajas (haldusreformi tulemusena Türi, Käru ja Väätsa kultuuriasutused ühendati).

Klubi perenaine Janelle Leenurm

 

Võimalik vaid Kerros

12. mail kogunes taaskord Kerro pereklubi, et üheskoos mõnusalt õhtut nautida ja tantsu lüüa. Maikuu klubiõhtu korraldas laudkond Alati 5. Seekord oli peoteemaks “Võimalik vaid Kerros” ehk pidu vene standardite järgi. Peoõhtu viidi läbi enamjaolt vene keeles.

Eriti hästi läksid peoteemaga kaasa mehed, kellel valdavalt kostüümiks oli seljas dressipüksid (muidugi vanakooli kolme triibuga adidased), peokingad, maikad või triiksärgid, nahktagid ning kaelas kuldketid.

Loomulikult ei puudunud peolaualt vene köögi leivanumber pliinid kalamarjaga, väga maitsev kasukas, värkse hapukurk, seenesalat, heeringas, sült ja pasteet ning magustoiduks pontšikud. Tantsuks mängis kohalik Järvamaa ansambel Absolut-Lühis, kelle repertuaaris kõlas ohtralt venekeelseid lugusid.

  

Jalakeerutamise vahele pakkus laudkond lõbusaid ülesastumisi - nii  esitleti sketši eestlaste pidutsemiskommete kohta, kohtusime Vladimir Putiniga, kes tuli kohale karuga, samuti Maša ja karuga, kes üheskoos proovisid kala püüda. Kohal oli ka Venemaa superstaar Natali, kes laulis otse laivis oma tuntuma hiti. Kõige enam pakkus nalja ja naeru meeste  tantsuvõistlus, kus nad pidid väga täpselt jäljendama ees tantsivaid naisterahvaid.

Nagu ikka kombeks, siis südaööl õnnitleti aprilli-maikuu sünnipäevalapsi, kes kingituseks said sibulaid, mida võimalik peenramaale maha pista. Perenaine tänas teemale vastavalt ikka vene keeles korraldavat laudkonda meeleoluka peo eest. Soovis meile kõigile kaunist suve ning andis teada, et järgmine klubi kokkusaamine toimub septembris ja peo viib läbi laudkond Naabrid.

 

Meelike Noormann (klubi liige) ja Janelle Leenurm (klubi perenaine)

 

Suusabaasis on tantsupidu

Kohalikud taliolümpiamängud “Suusabaasis on tantsupidu”

31. märtsi õhtul kogunesid Kerro pereklubi laudkonnad mõõtu võtma taliolümpia aladel. Varasemalt on klubis peetud nii suve- kui ka sügisolümpiamänge. Võistlejaid oli kogunenud 50 ringis. Enamus neist oli taliolümpiaks kohases pidulikus-sportlikus riietuses, kes oli dressides, tossudes-kleidis, villastes sokkides/sääristes või kampsunis, kel oli peas mütsid/läki-läki, kaelas sallid jne.

Viis laudkonda marssisid enda poolt meisterdatud lippude saatel saali ning taliolümpia kuulutati avatuks. Saal oli kaunistatud temaatiliselt - esindatud olid nii suusad, lumehanged kui ka olümpiarõngad. “Pidulikult” süüdati olümpiatuli ning jagati igale laudkonnale oma tuli. Seejärel asuti maitsma head-paremat, mida korraldav laudkond Ants Käpp valmistanud oli. Kuna ees ootas väga sportlik õhtu, siis oli selge see, et energiat kulub palju ning korraldajad pakkusid sooja kartulit ja kastet ning selle kõrvale sobivaid salateid ja suupisteid. Seejärel tervitasid korraldajad peolisi teemakohase tantsunumbriga ning bänd võis alustada.

 

Pärast esimest tantsublokki ehk kui soendus oli tehtud algasid võistlusalad. Alad, milles mõõtu võeti olid järgmised: laskesuusatamise teatevõistlus, hoki, suusahüpped. Suusahüpete kriteeriumiks oli see, et hüpata tuli koos suuskadega. Olulist rolli ei mänginud see, kuidas ja kus suusad täpsemalt asusid. Pärast vahepealseid tantsupoognaid võisteldi veel bobikelgu paarissõidus ning jäätantsus. Kõige tähtsam oli stiil, sest mõlemas alas jagas žurii stiilipunkte. 

Südaööks oli kõige sportlikum laudkond selgunud ning jagati võistlejatele välja medalid ning isiklikud olümpiatuled. Seejärel õnnitleti veebruari- ja märtsikuu sünnipäevalapsi ning lihavõttejänes kinkis sünnipäevalistele magusad praemunad.

Pidu oli meeleolukas ning peoliste oskused said korralikult proovile pandud. Suured tänud korraldavale laudkonnale Ants Käppale. Uute kohtumisteni juba mai kuus, mille teemaks on “Võimalik vaid Kerros” a la pidu vene moodi. 

 

Klubi perenaine Janelle Leenurm